3. EESTI JA HISPAANIA MAJANDUSSUHTED

07.05.2009

Majanduslepingud

Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustami­se ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga.

Kaubavahetus

Eesti ja Hispaania kaubavahetus on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi. 2008. aastal oli Hispaania Eestile 20. impordipartner ja 19. ekspordipartner. Eesti eksportis 2008. aastal Hispaaniasse 915 miljoni krooni eest kaupa, mis moodustas koguekspordist 0,7%. Hispaaniast importis Eesti 1 264 miljoni krooni eest kaupu, mis moodustas 0,7% koguimpordist.

Eesti ja Hispaania kaubavahetus 2004-2008 (miljonit EEK)

Allikas: Statistikaamet

Eesti ja Hispaania kaubavahetus (2008. a., kaubajaotiste järgi)

Allikas: Statistikaamet

Investeeringud

Eesti Panga andmetel moodustasid Hispaania investeeringud Eestisse 31. detsembri 2008. aasta seisuga 386 miljonit krooni ehk 0,2% kõigist Eestisse tulnud otseinvesteeringust. Kõige rohkem on investeeritud finantsvahendusse. Suurim Hispaania osalusega ettevõte Eestis on Capital Investment Group OÜ.

Eesti ettevõtted olid 31. detsembri 2008. aasta seisuga investeerinud Hispaaniasse 772 miljonit krooni ehk 1,% kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringutest.

Turism

Eesti turistide hulgas on Hispaania jätkuvalt populaarne sihtkoht. Ka hispaanlastel on huvi Eestisse reisimise vastu. Turistide arvu kasvu põhjustas kindlasti Estonian Air’i (EA) otseliin Barcelonasse, kuigi lendude katkestamine talveperioodil kindlasti pidurdab saavutatud dünaamikat. Peamine probleem Eesti kui reisisihi turundamisel ja müümisel Hispaanias on nii elanikkonna kui ka reisifirmade väga madal teadlikkus Eestist. Tallinn on ainuke sihtkoht Eestis, mis on Hispaanias mingil määral tuntud. Eesti kui reisisihi tugevateks külgedeks peetakse “põhjamaisust” (jahedad suved ja rohelus vastandina Hispaania suvede kuumusele ja päikese käes kõrbenud taimestikule) ja seda, et Eesti on “uus”. “Uus” tähendab siin seda, et Eesti on uus sihtkoht, aga ka seda, et Eesti on suhteliselt hiljuti NSV Liidust vabanenud ja oma demokraatia taastanud riik (emotsionaalselt tekitab see hispaanlastes paralleele demokraatia taastamisega peale nelja aastakümmet Franco režiimi). Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on turismi seisukohalt oluline positiivne tegur: see rõhutab Eesti euroopalikkust ja meeldib hispaanlastele kui Euroopa Liitu tugevalt toetavale rahvusele. Hispaanlasele peab info kättesaadav olema voldiku, raamatu vms. näol, internet ei ole parim alternatiiv. Eriti oodatud on info ka teiste piirkondade ja mitte ainult Tallinna kohta, sest juba siin olnutel on mulje, et Eestis peab olema ka teisi ilusaid kohti kui juba Tallinn on nii ilus.

Hispaania huvi Eesti vastu

Üha tihedamaks on muutunud ärisidemete otsingud Eesti ja Hispaania ettevõtete vahel. Hispaania ettevõtjat huvitab Eesti puhul soodus geograafiline asend, mis võimaldab arendada kontakte ka lähipiirkondadega (Skandinaavia, Venemaa). Samuti on levinud Eesti kui innovaatilise riigi maine. Eestit seostatakse saavutustega infotehnoloogia vallas ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõuga. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on hispaanlaste huvi ärikontaktide vastu oluliselt tõstnud (näiteks infrastruktuuriettevõtted).

28. jaanuaril 2009 loodi MTÜ Eesti-Hispaania kaubanduskoda, mille peamisteks eestvedajateks on Hispaania ettevõtjad.