6. PRAKTILINE INFO

07.05.2009

Ärikultuur

Hispaanlane on äriasjades konservatiivne, ka välismaalastelt oodatakse sarnast suhtumist. Äris on oluline hierarhia, kuigi noorema põlvkonna puhul on suhtumine vabam.

Hispaanlastele on väga olulised isiklikud suhted, seda ka ärisuhetes. Äripartnerit valides tuleb silmas pidada, et valitud partneri vahetamine võib jätta halva mulje.

Viisakus on osa keelest ja kultuurist. Hispaania  keel on väga rikas viisakusväljendite poolest. Tutvumisel kasutatakse tavaliselt "teie" vormi, pöördumisel suhtluspartneri poole kasutatakse tiitleid nagu Señor, Don. Ärisuhtluses minnakse siiski küllalt kiiresti "sinale" üle.

Kohtumiste ja läbirääkimiste puhul on Hispaanias kombeks pikem sissejuhatus ja pikemad lõpusõnad kui Eestis. Esimesest hetkest väga konkreetselt asja juurde asumist võidakse tõlgendada lugupidamatusena, pealiskaudsusena või signaalina, et teema ei ole vastaspoolele eriti oluline. Kui jutud räägitud, on kombeks vahetada mõned repliigid "ilmast ja inimestest"; sõnapealt lahkumine võib jätta mulje, et kohtumise tulemustega ei jäädud rahule.

Kui ollakse jõudnud konkreetsete kokkulepeteni, on hispaanlane otsekohene ja peab sellest lugu ka vastaspoole juures. Ta respekteerib vastaspoole eriarvamusi ja ei-ütlemist; kui need on põhjendatud, siis positiivne kontakt kindlasti säilib ja võib anda tulemusi edaspidi.

Hispaanlane on hea vestleja ning räägib meeleldi erinevatel teemadel. Peaks vältima pika vaikuse tekkimist jutuajamises: sellega ei olda harjunud ning seda võidakse võtta kui signaali, et vestluskaaslane ei ole millegagi rahul või ei ole avameelne. Meelisteemad on hispaanlastele poliitika ja sport - eriti jalgpall. Välismaalane peaks siiski poliitikast vesteldes olema ettevaatlik, vestlusteemadena tasuks vältida härjavõitlust ja usku.

Hispaanlaste võõrkeelte oskus on suhteliselt nõrk. Sageli on hispaanlase esimeseks võõrkeeleks prantsuse keel. Levinud on arvamus, et Põhja- ja Ida-Euroopas osatakse palju võõrkeeli, ja seega ei maksa imestada, kui Hispaania ettevõtja eeldab Eesti ettevõttelt hispaania keele oskust. Kui on plaan luua püsivam kontakt, tasub investeerida hispaaniakeelse visiitkaardi, firmatutvustuse, veebilehe jm tegemisse.

Hispaanlane peab kokkulepetest kinni ja ootab seda ka teistelt, kuid on loomult spontaanne. Päevakavade, ärivisiitide jm kavandamisel ei sea ta eesmärgiks kõiki üksikasju ette ära reguleerida ja kokku leppida. Kui hispaanlane vastaspoole survel seda siiski teeb, tuleb olla valmis selleks, et detailid võivad ikkagi muutuda. Presentatsioone, seminare, ümarlaudu jm üritusi alustatakse sageli veerand tundi väljakuulutatust hiljem, et osavõtjail oleks aega rahulikult kohale jõuda, omavahel tutvuda, üksteist vastastikku esitleda ja kontakte sõlmida. Konkreetselt kokku lepitud kohtumiste puhul on täpsus siiski lugupidamise märgiks, nagu ka kõikjal mujal.

Suhtlemise hõlbustamiseks tuleks täpsustada, milline on partneri tööaeg. Veel üsna hiljuti töötasid paljud ettevõtted ja asutused nn "katkestatud tööajaga" ehk hommikul umbes 9.00-13.30 ja pärastlõunal 16.00-19.00. Eriti tavaline oli see Lõuna-Hispaanias ja väiksemates kohtades. Viimase aastakümne jooksul on üha enam üle mindud nn "pideva tööajaga" töötamisele, mis sarnaneb Põhja-Euroopa graafikule, kuid tööaeg sõltub siiski paljuski traditsioonidest ja ettevõtte enda eelistustest. Juulis-augustis töötatakse vahel ainult hommikupoolikuti. August on ka kollektiivpuhkuste kuu, mida tasuks respekteerida.

Ühine lõuna- või õhtusöök on suhete loomisel oluline osa. Hispaanias ei sööda lõunat enne kui 14.00, varaseim aeg õhtusöögiks on 20.00, kuid enamasti algab õhtusöök  kell 20.30 või 21.00.

Hispaanias kutsutakse äripartnereid enamasti baari või restorani, koju on kombeks külla kutsuda eelkõige lähedasi tuttavaid või väga kauaaegseid ärisõpru. Kui välismaalasele selline kutse siiski esitatakse, siis tulekski seda võtta kutsuja poolse erilise žestina ja vältida mistahes põhjusel äraütlemist. Ka ise teises riigis reisil olles tõlgendab hispaanlane küllakutset koju erilise lugupidamisavaldusena.
Küllakutsete-kohtumiste puhul kingituste tegemisel peaks silmas pidama, et lilli kingitakse Hispaanias enamasti ainult väga pidulikel juhtudel. Eriti siis, kui saajaks on meesterahvas või tegemist avaliku ürituse või tseremooniaga, tuleks sellega ettevaatlik olla ja katsuda eelnevalt uurida, kas lillekinkimine on ikka oodatud.

Algteadmised vastava maa ajaloost ja kultuurist tulevad kontaktide loomisel alati kasuks. Hispaania eri piirkondade vahel on aga suured erinevused nii kultuuri, keele, looduse, majanduse, temperamendi kui ka gastronoomia mõttes ja hispaanlase piirkondlik identiteet on tugev. Seega annab kindlasti positiivse emotsiooni ja eriti hea hingelise kontakti, kui välismaalasest partner suudab teadvustada midagi just konkreetsele piirkonnale (Andaluusia, Kataloonia, Galicia, Baleaarid, Baskimaa jne.) ainuomast ning leida paralleele ja erinevusi oma maaga.

Pangad

Pangad on tavaliselt avatud esmaspäevast reedeni 8.30 kuni 14.00. Talvisel perioodil on pangad avatud ka neljapäeviti peale lõunat.

Välismaalasest füüsilisel ja juriidilisel isikul on kohalikega võrdsed õigused pangaarve omamiseks. Selle avamiseks tuleb vaid esitada isikut tõendav dokument ning mitteresidendi staatust tõendav dokument (saab politseist). Mitteresidendi seisundit peab pangas korra kahe aasta jooksul üle kinnitama. Samas enamus panku seda tõendit ei nõua. Residendi puhul piisab kehtiva Hispaania elamisloa esitamisest. Pangas tuleb täita formular, kus näidatakse ära, millises riigis on isik maksukohuslane.

Välismaalasest juriidiline isik peab esitama pangaarve avamiseks ettevõtte asutamislepingu ning dokumendi ettevõtte registreerimise kohta firma asukohamaa äriregistris, mõlemad koos apostilliga, ning deklareerima, millises riigis on firma maksukohuslane.

Laenude võtmisel tuleb arvestada, et tarbimislaene annab enamus krediidiasutustest üksnes Hispaania elamisloa omanikele, ehkki see ei ole absoluutne reegel. Hüpoteeklaenu puhul on intressid tavaliselt ebasoodsamad kui kohalikel ning laenu antakse 50-70 % ulatuses kinnisvara hinnatud väärtusest (kohalike laenuvõtjate puhul on see määr enamasti 80%).

Enamasti annavad pangad laenu tingimusel, et igas kuus tagasimakstav summa ei ületaks 30-35% viimase kolme kuu deklareeritud sissetulekust. Samas on teada, et välismaalaste puhul on mõned krediidiasutused vähendanud seda piiri 28%-le.

Üldiselt võib öelda, et Hispaania pangasüsteem on moodne ja efektiive. Pea kõik pangad pakuvad on-line teenust ja ülekanded tehakse kiiresti. Hispaanias kasutatakse enamasti sularaha ja pangakaarte, kuid võimalik on avada ka tšekiarve.

Täpsem info:
Hispaania Pangateenuste Kasutajate Assotsiatsioon

Telefoniside

Hispaania suunanumber on +34.
Suuremate linnade suunanumbrid on:

- Madrid +91
- Barcelona +93
- Valencia +96
- Sevilla +95

Kasutusel on mobiilistandardid GSM 900 ja GSM 1800.