Eesti ja Hispaania

14.04.2010

- Diplomaatilised suhted
- Olulisemad visiidid ja kohtumised
- Lepinguline baas
- Kaitsealased suhted, NATO
- Majandussuhted
- Kultuur

Eesti ja Hispaania asuvad erinevates Euroopa äärtes ja tunduvad esmapilgul üsna erinevad, kuid kahe riigi arengus on siiski palju sarnaseid jooni ning kokkupuutepunkte. Hispaania toetas järjekindlalt Eesti püüdlusi EL-i ja NATO-ga liitumisel. Üsna lähedased on olnud mõlema riigi majandusreformid, millega püütakse eelkõige vähendada riigi sekkumist majandusse ja suurendada erasektori osa. Märksõnad on avatus, liberaliseerimine ja maksukoormuse alandamine, eelisarendatavad valdkonnad IT ning uued tehnoloogiad.

Diplomaatilised suhted

Hispaania tunnustas Eesti Vabariiki 1921. a. Esimene Eesti suursaadik nimetati Hispaaniasse 1928. a. ja selleks sai alaliselt Pariisis resideerinud Karl Robert Pusta. Peale nõukogude okupatsiooni taastunnustas Hispaania Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, kahe riigi diplomaatilised suhted taastati 10. septembril 1991.

2004.a märtsis avas Hispaania oma saatkonna Tallinnas. Hispaania suursaadik Eestis on alates 21.veebruarist 2008 Eduardo Ibáñes López-Dóriga.

Eesti avas oma saatkonna Madridis 30. juunil 1997.a. Alates 28. septembrist 2009 on Eesti suursaadikuks Hispaanias Toomas Kahur.

Eestil on Hispaanias neli aukonsulit: Josep Luis Rovira Kataloonia piirkonnas (Barcelona) ning Fernando Franco Fernández Andaluusia piirkonnas (Sevilla), Sergio Tadeo Benitez Kanaari saartel ning José Vicente Morata Estragués Valencias.

Olulisemad visiidid ja kohtumised

Lepinguline baas

Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahel on sõlmitud 11 lepingut:

• Rahvusvahelise maanteeveo kokkulepe (jõustus 24.11.1997)
• Investeeringute kaitse leping (jõustus 01.07.1998)
• Kaitseministeeriumide vaheline koostööprotokoll (jõustus 24.11.1999)
• Kokkulepe viisanõuete kaotamisest (jõustus 30.01.2000)
• Kokkulepe isikute tagasivõtmise kohta (jõustus 07.02.2000)
• Kokkulepe kurjategijate väljaandmise kohta (jõustus 07.02.2000)
• Topeltmaksustamise vältimise leping (jõustus 01.01.2005)
• Salastatud teabe kaitse kokkulepe (jõustus 26.01.2007)
• Kultuuri- ja haridusalase koostöö leping (jõustus 07.11.2007)
• Eesti ja Hispaania vaheline viisaesindusleping (jõustus 29.04.2009)
• Välisministeeriumide vaheline ühisavaldus koostöö tugevdamisest (04.05.2009)

Kaitsealased suhted, NATO

Hispaania ja Eesti kaitsealased suhted on arenemisjärgus. Eesti kaitseministeerium on huvitatud koostöö arendamisest ja kaitsealaste sidemete tugevdamisest Hispaaniaga.

Hispaania osaleb Eestis loodud küberkaitsekeskuse töös ning 2007. a aprilli lõpus sõlmisid Eesti, Saksamaa, Hispaania ja NATO ACT funktsionaalse ja operatiivse koostöö kokkuleppe. Hispaania eksperdid (1 sõjaväelane ja 1 tsiviilspetsialist) alustasid tööd keskuses 2008. a. augustis.

2006.aasta augustist kuni novembrini osales Hispaania Balti riikides õhuturbe rotatsioonis. Õhuturbe läbiviimisel kasutati nelja Mirage F-1M lennukit. Missiooni meeskonna suuruseks oli kokku 83 inimest.

Hispaania on Eestisse määranud kaitseatašee, kes resideerib Varssavis. Eesti kaitseatašeed määranud ei ole.

Majandussuhted

Eesti-Hispaania kaubavahetus 2002-2009 (miljonit krooni):

Allikas: Statistikaamet
* Import arvestatud saatjariigi järgi

Hispaania oli 2008. a. Eestile 21. kaubanduspartner, 2009. a 22. kaubanduspartner, osatähtsusega 0,8% kogu Eesti väliskaubavahetuse käibest. Impordipartnerina oli Hispaania 20.kohal (0,7%) ja ekspordipartnerina 23.kohal (0,6% koguekspordist). Kõige enam eksporditi masinaid ja seadmeid (19,6%). Järgnesid muud tööstuskaubad (15,2%) ning taimsed tooted 15,1%. Hispaaniast toodi sisse kõige enam taimseid tooteid (17,9%). Järgnesid valmistoidukaubad, joogid, tubakas (15,1%) ning tekstiili ja tekstiilitooted (13,8%).

Investeeringud

2007. a laekus otseinvesteeringuid Hispaaniast 346,5 mln krooni ning Eesti turule tulid sellised firmad nagu Iberdrola, Marbella Club Hotel S.A. 31. 12. 2008. seisuga moodustasid Hispaania investeeringud Eestisse 386 miljonit krooni ehk 0,2 % kõigist Eestisse tulnud otseinvesteeringutest. Enam on investeeritud finantsvahendusse. Eesti ettevõtted investeerisid Hispaaniasse 2007. a 798 mln krooni, 2008. a 772 mln krooni, 2009. a 802,6 mln krooni ehk 1% kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringutest.

Allikas:< Eesti Pank

Turism

Eesti turistide hulgas on Hispaania jätkuvalt populaarne sihtkoht. Eesti reisifirmad lähetasid 2008. a. reisile kokku 541 915 inimest, neist 33208 Hispaaniasse, mis moodustab 6,12%. Turistide arvu kasvu põhjustas kindlasti Estonian Air’i otseliin Barcelonasse, kuigi lendude katkestamine talveperioodil pidurdab saavutatud dünaamikat. Kasvanud on ka hispaanlaste huvi Eestisse reisimise vastu. Kahjuks on Hispaania reisifirmade ja elanikkonna teadlikkus Eestist üsna madal ning reisisihina on tuntud peamiselt Tallinn. Vaatamata sellele, et Eesti on osalenud Madridis toimuval ühel suurimal turismimessil Fittur juba kolmel korral ning 23. oktoobril 2008. a. korraldas EAS ka reisisihi infopäeva Madridis, mille vastu reisifirmad näitasid üles suurt huvid.

Kultuur

Eestis tuntakse järjest enam huvi hispaania keele ja kultuuri vastu. 1992.aastast alates on Tartu Ülikoolis võimalik õppida hispaania keelt täisstuudiumina, 2002.aastal hakati hispaania keelt õpetama ka Tallinna Ülikoolis. Hispaania keele õpetamine mõlemas ülikoolis on saanud teoks tänu väga tugevale Hispaania saatkonna toetusele. Tartu Ülikoolil on sõlmitud õppejõudude ja vanemate kursuste üliõpilaste vahetuse leping Granada Ülikooliga, vastastikune üliõpilasvahetus toimub ka Oviedo ja Las Palmase ülikoolidega. Hispaanias on stažeerinud Hispaania-poolsete stipendiumidega mitmed hispaania keele õpetajad, aga ka erinevate valitsusasutuste ametnikud Eestist. 2003. aastast alates on Tallina Ülikoolis võimalik teha DELE eksamit (hispaania keel võõrkeelena).

Peale Hispaania saatkonna avamist Tallinnas (2004) on Eestis toimunud arvukalt hispaania kultuuri tutvustavaid üritusi. Toimunud on mitmeid kunstinäitusi, erinevates kinodes on näidatud hispaania filmikunsti, erinevate tantsuetendustega on tutvustatud hispaania tantsu ning aset on leidnud väga erinevad kontserdid. (allpool loetelu olulisemast). Eesti Vabariigi suursaatkond Madridis on aga aktiivselt tegelenud Eesti kultuuri tutvustamisega Hispaanias. 2008. a. toimus arvukalt üritusi EV 90. aastapäeva tähistamise raames.

Muusika

• 2006.aastal toimus Barcelonas VIII rahvusvaheline rahvalaulukonkurss, kus Tallinna Ülikooli kammerkoor sai esimese koha ning Tallinna Kaarli kiriku kontsertkoor teise koha.
• 25. veebruaril 2008 EV 90. aastapäevale pühendatud Eesti politsei puhkpilliorkestri kontsert ja solist Kaire Vilgats Barcelona Petit Palau de la Musicas.
• 28. veebruaril 2008 ETV tütarlastekoori kontsert Madridi Linnavalitsuse Conde Duque Kultuurikeskuses.
• 19. märtsil 2008 Rahvusooper Estonia poistekoori kontsert Cuenca religioosse Muusikanädala raames.
• Oktoobris 2008 Teet, Mari ja Martin Järvi kammertrio kontserdid Madridis ja Sevillas.

Kunst

• Estonia Kontserdimajas oli 2006/2007 hooaja jooksul eksponeeritud näitus “Hispaania noored maalikunstnikud”. Projekti algataja oli Eesti pool (eelkõige Maksim Surin) ning see sai teoks Hispaania Suursaatkonna toetusel.
• 14. detsember 2007 – 9. märts 2008 oli Kumus rahvusvaheliselt tuntud 20. sajandi hispaania kunstniku Joan Miró (1893-1983) tööde väljapanek. Näitusel oli 57 tööd ning 8 fotot.
• 17. juuni - 30. juuli 2008 Barcelona Torculu kunstigaleriis Eestist pärit kunstniku Sergei Inkatovi maalide näitus.

Film

• 2007a. mais toimus Tallinnas Hispaania filmide nädal Ettevõtmine on saanud teoks Sõpruse kino ja Hispaania Suursaatkonnaga koostöö tulemusena. Üritust on toetanud ka Kultuuriministeerium ja Eesti Filmi Sihtasutus.
• 2007. a augustis leidis aset Ibeeria filmide nädal Tallinnas ja Tartus.
• 2008.a. aprillis näidati Hispaanias filmi „Klass”.
• 2008. a. juulis osales Veiko Õunpuu film „Sügisball” Valencias toimunud Cinema Jove rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai seal peaauhinna.

Kirjandus

Hispaania keeles on ilmunud väike, aga esinduslik valik eesti kirjandust: Jaan Krossi "Keisri hull" ja "Professor Martensi tagasitulek", Viivi Luige "Seitsmes rahukevad" ja Tõnu Õnnepalu "Piiririik"; 2003. a. kevadel ilmus esimese Eesti luuleraamatuna hispaania keeles Jüri Talveti "Eesti eleegia ja teisi luuletusi". Akadeemilistes ringkondades on väga tuntud Juri Lotman ja tema semiootikakoolkond. Hispaania keeles on ilmunud ka väga paljud Juri Lotmani vene kultuuriloo ja semiootikaalased artiklid ja raamatud.

Eesti keeles on hispaania autoritelt ilmunud Cervantese "Don Quijote", Lope de Vega "Sevilla täht" ("La estrella de Sevilla"), Calderón de la Barca "Elu on unenägu" ("La vida es sueño"), Unamuno "Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest" ("Del sentimiento trágico de la vida en los hombres y en los pueblos"), valik García Lorca luulet kogumikus "Kaneelist torn" ja Vicente Alexandre luulet kogumikus "Südame ajalugu", Camilo José Cela "Taru" ("La colmena"), samuti Pérez Galdós’i, Paroja, Azoríni, J.R. Jimeneze jpt teoseid.

Jüri Talvetile ja Ain Kaalepile on omistatud Isabella Katoliiklase orden (Orden de Isabel la Católica).

Hispaanias Leonis toimus 5.-14. mail 2006 laste-ja noorteraamatu Mess “Leer León”, kus Prantsusmaa saatkonna eestvedamisel organiseeriti EL ühine stend, kus ka Eesti oli oma raamatutega esindatud.

23.aprillil 2008 toimus Madridis traditsiooniline „Raamatute öö”, kus sel korral osales eesti luuletaja Triin Soomets. 21. mail 2008. a. osales Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professor Jüri Talvet oma seitsmenda luulekoguga „Silmad peksavad seinu” Barcelona Rahvusvahelise Poeesia festivalil.